Klient
Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidi välja töötama plaanid ambitsioonikate ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks aastaks 2050. Lisaks võttis EL 8. juunil 2020 vastu Euroopa vesinikustrateegia, mis peaks 2050. aastaks moodustama 13–14% liidu kogu energiaportfellist ja andma tööd umbes miljonile kõrgelt kvalifitseeritud töötajale aastaks 2030, ulatudes 2050. aastaks 5,4 miljonini.
Meie uurimisrühmale ja kolleegidele Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Stockholmi Keskkonnainstituudist Tallinnast anti ülesandeks välja selgitada, kuidas vesinik aitaks Eestil saavutada oma kliimaeesmärke ja millist konkurentsieelist see meie majandusele tuua võiks.
Töötasime välja sektorimudeli, et kvantifitseerida vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali Eestis, sellega seotud investeeringuid ning mõju CO2 heitkoguste vähendamisele ja töökohtade loomisele. Mudel arvestab dekarboniseerimise stsenaariumide loomisel ka teisi keskkonnasõbralikke alternatiive. See selgitab, kus vesinik on ainus viis konkreetse sektori dekarboniseerimiseks.
Modelleerisime kahte stsenaariumi:
Meie mudel jõudis järeldusele, et 22–44 miljardi euro suuruse investeeringuga vesiniku väärtusahela erinevatesse lülidesse on võimalik vältida 2,2–4,4 miljonit tonni CO2 heitkoguseid ja luua vähemalt 21 000 töökohta, suurendades vesiniku kasutamist erinevates sektorites.
Uuring näitab, et Eestil on suurim potentsiaal heitkoguste vähendamiseks transpordisektoris, mis on endiselt suuresti sõltuv fossiilkütustest. Vesinik võiks asendada praegust maagaasi kasutamist küttesektoris, kus energiatarbimine kaetakse peamiselt biomassi või keskküttega.
Analüüsisime ka kümmet pilootprojekti, mis põhinesid ettevõtetel, kes on valmis pakkuma vesinikul põhinevaid teenuseid. Arvutasime välja nende majandusliku tasuvuse (ROI ja IRR), vajalikud investeeringud, keskkonnamõju ja eeldatavad tugivajadused.
Sektorimudeli väljatöötamine: eesmärk oli kvantifitseerida vesiniku kasutuselevõtu potentsiaal Eestis, sellega seotud investeeringud ning mõju CO₂ heitkoguste vähendamisele ja töökohtade loomisele.
Pilootjuhtumid: analüüsisime kümmet pilootärijuhtumit ning arvutasime nende majandusliku tasuvuse (ROI ja IRR), vajaliku investeeringu, keskkonnamõju ning eeldatava toetusvajaduse.
Meie uuring kaardistas vesiniku väärtusahelas 28 takistust ja 46 meedet, sealhulgas 32 õiguslikku, halduslikku ja 14 majanduslikku meedet. Samuti rõhutasime riikliku vesinikustrateegia olulisust, mis tuleks valida meie uuringus analüüsitud valikute hulgast ning mis seaks konkreetsed poliitilised eesmärgid ja suunised.
Viimastel aastatel, millele järgnes meie uuring, on poliitikakujundamises toimunud märkimisväärseid arenguid, et luua toetavam keskkond ja meetmed vesiniku kasutuselevõtuks Eestis. Kõige olulisem neist on Eesti vesiniku tegevuskava heakskiitmine 2023. aasta kevadel.
