Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), kuhu kuulub ka Civitta, on juhtinud tähelepanu riigi suurtes IT valdkonna hangetes tavapärasele diskrimineerivale praktikale, kus teenusepakkuja meeskonnaliikmetelt oodatakse väga kindlat töökogemust ja -koormust piiritletud lühikesel ajaperioodil (loe siit artiklist lähemalt).
Sarnaseid piiravate tingimustega hankeid tuleb ette ka muudes valdkondades. Kitsendavad tingimused, mis nõuavad, et töötaja peab viimase poole, kahe või kolme aasta jooksul olema täitnud täiskoormuse mahus spetsiifilisi tööülesandeid välistavad võimaluse kaasata meeskonda neid töötajaid, kes on viimasel ajal olnud töölt eemal või töötanud osakoormusega perega seotud hoolduskohustuste, tervisemurede või muude asjaolude tõttu.
Probleem tekib eelkõige siis, kui väga konkreetsed kvalifitseerumistingimused on seatud igale üksikule meeskonnaliikmele, mitte meeskonnale tervikuna. Tingimused, mis seavad inimese kehvemasse olukorda tema tervise, raseduse- ja sünnitamise, lapsevanema või perekondlike kohustuste täitmise tõttu, on käsitletavad otsese diskrimineerimisena.
Lisaks piirab levinud praktika ka ettevõtete konkurentsivõimet, sest väiksematel teenusepakkujatel on seatud nõuetele vastavat meeskonda keerukam komplekteerida. Väiksem konkurents tõstab omakorda pakutava teenuse hinda ning kaotajaks jäävad kõik – inimene ja teenusepakkuja, kes asjatult piiravate nõudmiste tõttu ei kvalifitseeru ning tellija, kes madalama konkurentsi tõttu peab teenuse eest rohkem maksma.
Eeldus, et osalise koormusega töötava või mõnda aega töölt eemal viibinud inimese oskused ja pädevus jäävad täiskoormusega töötajaist tingimata maha, on ekslik, nagu tõdevad nii teema tõstatanud ITL-i liikmed, kui ka oma hangetes teistsugust lähenemist kasutav Sotsiaalministeeriumi IT maja TEHIK.
Viimane on oma hankereeglites tingimusi lõdvendanud, pikendades referentsperioodi, nõudes soovitud pädevusi kogu meeskonna, mitte üksikute rollide lõikes ning tellides vajadusel pakkujatelt ka proovitöid. TEHIKu kogemus kinnitab, et tingimuste lõdvendamine ei ole päädinud ebakvaliteetsete teenusepakkujatega ning on, vastupidi, toonud kaasa konkurentsi suurenemise pakkujate seas ning olulise kulude kokkuhoiu.
Civittal on pikk kogemus klientide nõustamisel hankemenetlustes ja nende läbiviimisel, sh kvalifitseerimis- ja hindamistingimuste koostamisel.
Meie kogemus näitab, et asjatult kitsendavate tingimuste seadmine teenuste hankimisel on tavapärane. Vigade kordumist soodustab see, et uue hanke koostamisel kasutatakse “põhjana” eelnevalt läbiviidud hangete materjale.
Riigi IT hangete piiravad tingimused on vaid üks näide reeglitest ja praktikatest, mis võivad olla otseselt diskrimineerivad, konkurentsi pärssivad ja majanduslikult ebamõistlikud. Väga sageli võib põhjendamatuid diskrimineerivaid tingimusi näha mujalgi, näiteks värbamiskuulutustes.
Kuigi mõnikord võivad kitsendavad tingimused olla asjakohased, seatakse neid sageli hoopis harjumusest. Rolli mängib ka teadmatus ja vähesed oskused reegleid võrdse kohtlemise vaatepunktist analüüsida ja võimalikke probleeme märgata.
Civitta üheks tegevusvaldkonnaks on ettevõtete ja asutuste nõustamine, et organisatsiooni praktikad ja reeglid oleksid õiglased, ei seaks erinevaid inimesi, gruppe või koostööpartnereid tahtmatult teistest halvemasse olukorda ega oleks organisatsioonile endale asjatult kulukad.
Toes, mida klientidele pakume, oleme paindlikud ja lähtume just kliendi vajadusest. Näiteks on võimalik teostada kogu ettevõtte või asutuse tegevust puudutav võrdse kohtlemise audit koos olukorra parandamiseks vajaliku tegevuskavaga, keskenduda mõne üksiku praktika või reegli analüüsimisele ja parendamisele, või korraldada arutelusid, kus toetavas õhkkonnas võrdse kohtlemise vajalikkuse ja võimalikkuse üle eksperdi toel arutada.
Lisaks pakume oma klientidele õigusalast tuge hankemenetluste planeerimisel ja läbiviimisel. Seejuures lähtume hankedokumentide ettevalmistamisel iga hankija individuaalsetest vajadustest ja peame silmas, et ei seataks asjatuid diskrimineerivaid piiranguid.